Suur pidu
Enne kui kella 16.00-st meie peo päriselt pihta hakkab, peame laupäeva hommikul veel viimased asjad ettevalmistama: püstitame ja kaunistame ise ehitatud peolauad ja pingid, paneme üles infotahvlid ja kaardid, märgistama parklad ja koristame ümberringi. Hetkeks tundub, et kõik võib ikkagi vette kukkuda, kui pärast kahte nädalat päikest ilmuvad hommikul äkki vihmapilved ja sajab rohkem kui kunagi varem. Kuid pärastlõuna poole kasvab meie optimistlikkus, vihm annab järele ja me julgeme laudlinad välja panna ja peolauad kaunistada.
Ka köögis on ettevalmistused täies hoos. Valmistame suure poti täie maitsvat kartulisuppi ja muid väikseid toidud peolauale, mida hiljem täiendatakse külaliste kõikvõimalike kingitustega. Marju, Jaan, Krista ja pere saabuvad varakult, et aidata viimaste ettevalmistustega ja süüdata kaasa võetud grilli.
Kell 16.00 saabuvad talusse esimesed külalised ja järgmise tunni jooksul saabuvad nii paljud autod, et parkimisalaks ettevalmistatud ruum ei ole sentimeetrigi liiga väike. Lisaks naabritele ja sõpradele saabuvad uudishimulikud külalised ka mujalt Eestist ja isegi Helsingist, et näha, mis siin selles talus, mis on unest ärganud, toimub. Enamik neist asub koh talu avastama, mõned võtavad ka juhendatud ekskursiooni talus, et näha ehitustööde edenemist ja teada saada, millega on tegu.
Pärast ekskursioone on veel aega vestelda kohvi ja koogi juures ning meile jääb kiiresti mulje, et pärast esialgset tagasihoidlikkust ja isegi mõningate keelebarjääride üle tekib hea dialoog.
Seejärel saame kõik kokku peamaja ja lauda vahelisel hoovil kasvava pärna alla, et lühikeste kõnede ja muusikaga austada meie saavutusi. Anna ja Janne peavad Eesti ja Saksa keelset kõnet, milles nad väljendavad oma rõõmu viimase kahe nädala töö üle ja tänavad meie ehitusabilisi ning Marju, Krista ja nende pere toetust. Seejärel räägib Krista oma kõnes, mille Anna tõlgib osade kaupa saksa keelde, möödunud sügisel Oslos toimunud ebatõenäolisest kohtumisest Hageniga, ilma milleta me täna kindlasti ei oleks siin Rihulas.
Kõnedele järgneb ise kirjutatud laul viimase kahe nädala kogemustest ja tööst, mida me esitame eesti regilaulu stiilis. Eesti regilaulus järgneb eeslauljalt etteantud salmile vastussalm ja nii vastame meie regilaulus Anna ja Janne eestikeelsetele salmidele saksakeelse tõlkega. Lõpetame noore tammepuu ümber istutamisega, et sümboliseerida millegi ilusa ja uue algust. Tamm oli algselt sauna ukse ette eksinud ja Kristale tuli kohe mõtte, selle peoni ajutiselt über paigutada ja siis üheskoos istutada.
Seejärel tõstame Krista kõnes mainitud õnnelikule kokkusattumusele klaasid ja jätkume mõnusa õhtuga. Kartulisuppi, grilltoitu ja käppileiva naudivad nii noored kui ka vanad ning hiljemalt sel hetkel moodustuvad meie pidulikes laudades värvikad seltskonnad, kus suhtlemine käib kord eesti, kord saksa, inglise või vene keeles.
Meie suur pidu lõpeb lõpuks väiksemas seltskonnas lõkke ümber, kus me koos musitseerime, vestleme ja lõpetame õhtu.
Pärast pikka nädalat, paljusid ettevalmistusi ja toredaid hetke ning vestlusi peoõhtul oleme tõesti vaba päeva ära teeninud. Nii möödub pühapäev pikema hommikusöögi, vähese liikumise ja lühikese ehitustööde üleandmisega Tobiasile ja Lionelile ühingust, kes võtavad nüüd üle teiseks pooleks.
Lõuna paiku koguneb väike rühm et metsas jalutada ja loomulikult - kuidas saaks teisiti olla - tulevad nad hästi täidetu korvi kukeseentega tagasi. Lukas on sobivalt hommikul teinud pitsatainast ja Janne on valmistanud tomatikastme, mis tähendab, et meil on õhtune tegevus juba olemas. Ainult korraks tundub, et pitsaküpsetamine võib siiski ära jääda, kui meie jõkke jahedasse pantud pitsatainas teeb end iseseisvaks ja hakkab allavoolu rändama. Õnneks tulevad Lionel ja Lola just sel hetkel oma jõekäigult ülesvoolu tagasi ja toovad põgenenud taina tagasi pitsatulele, kus me selle lõpuks küpsetame tomati-paprika ja kukeseene-hapukoore pitsasi.
Nii lõpeb meie pidulik nädalavahetus ja me ootame juba, et saame teile uutest ehitusprojektidest rääkida. Varsti kohtumiseni!