Rihula metsavahi talu ja selle ajalugu

4. veebruar 2024 - Lugemisaeg: 2 minutit

Rihula asub Lääne-Virumaal ja kuulub Männikvälja külla. Talu koosneb peahoonest, küünist, laudast ja saunast. Talu asub otse Kunda jõe ääres ja on ümbritsetud riigimetsaga. Talust ida pool asub Sirtsi soo, suur soostunud ala, millest on räägitud palju legendides.

Rihula ümbrus on olnud asustatud vähemalt viikingiajast alates, sest selle ajajärgu rauakaevandamise jäljed on ümbruskonnas säilinud. Esimesed viited Rihula talule on leitud tsaaririigi kaartidel (1884), kus kasutatakse saksakeelset nime Rihola. Rihula kuulus Põlula ja/või Ulvi mõisa juurde, mis olid kaks naabruses asuvat mõisat. Seda kasutati nn karjamõisana. Karjamõis oli talu, mis kuulus mõisa haldusalasse, kuid oli mõnevõrra eemal põhitalust ja mida kasutati rohkem põllu-/metsamajanduseks. Need talud vahetasid sagedamini omanikku, mis on ilmselt põhjuseks vastuolulistele andmetele Rihula omandiõiguse kohta.

Praegune peamaja ehitati umbes 1910. aastal metsavahi majaks ja talu kuulus tollal Põlula mõisale. Lähedal asus ka sepikoda, millest tänapäeval on alles vaid varemed. Jüri Aalemann elas Rihulas metsavahiks kuni 1919. aastani ja pärast tema surma kolis talusse Aleksander Malmi (Malmberg) koos perega. 1920. aastal toimunud baltisakslaste sundvõõrandamise käigus riigistati Põlula mõisale kuuluv mets, sealhulgas Rihula rajoon. Metskonda säilitati siiski kuni 2001. aastani ja metsavahi talu jäi sellisena kasutusse. Aleksander Malmi töötas siin kuni oma surmani 1943. aastal, seejärel võtsid metskonna üle tema väimees Villem Talli ja tema abikaasa Helge, kes omakorda andis selle 1970. aastal üle oma väimehe Jaan Ruudile. Tema abikaasa Marju (Helge ja Villemi tütar), töötas samuti erinevates metskondades metsaülema asetäitjana. Jaan Ruut juhtis metskonda kuni selle likvideerimiseni 2001. aastal.

Sources: