Soo, saun, küünikino
Meie rühm on viimastel päevadel jätkuvalt kasvanud. Anne liitus meiega reede õhtul ning Tobias, Rüdiger ja Sören saabusid pühapäeva hommikul. Telkimisala, mida olime eelnevalt uuesti suurendanud, täitub jätkuvalt ja me oleme toetuse üle väga rõõmsad.
Laupäev algab Janne ja Anna jaoks allika sõiduga et meile uut joogi vett tuua. See on tõeliselt mõnus koht päeva alustamiseks. Me jätkame maitsva hommikusöögiga, milleks on meekook. See on kook, mis on valmistatud õhukestest kreemi- ja tainakihtidest, mille sees on palju mett. Pärast seda läheb talus kiireks ja me teeme rohkem, kui arvasime:
Janne ja Lukas jätkavad nõudepesuriliini ehitamist, millele nad lisavad veel riiuleid nõudele. Lukas on tulemusest nii vaimustuses, et tahab kohe mitu korda järjest nõusi pesta.
Klaas sorteerib tööriistade ladu ning loob systeemi ja selgust. Loodetavasti kulub meil kõigil nüüd palju vähem aega oma tööriistade leidmiseks ja meil on parem ülevaade. Igal juhul on tulemus suurepärane.
Pärastlõunal suunduvad Stella, Lola, Luise, David ja Anna Seljamäe matkarajale. See on 7-kilomeetri pikkune rada ümber ja läbi soo. Rada koosneb osaliselt laudteedest ja osaliselt väikesest rajast. Vasakul ja paremal pool teed leiame pohlaid ja jõhvikaid, mida kogume järgmise hommikusöögi jaoks. Veel üks matka tähtsaim sündmus: raja ääres päevitab rästik, keda saame suhteliselt kaua jälgida.
Vahepeal läheb talus asi tõsiseks. Me tahame õhtul korraldada oma esimese kultuuriürituse: kinoõhtu. Ka Marju ja Georg on kutsutud. Selleks ehitavad Anne ja Petra projektori jaoks alust ja valmistavad ette tehnikat. Vahepeal ehitab Hagen kardina ja ekraani ning ühendab need kaks nii, et saab korraga tõsta ekraani ja avada kardinat. Lõbus trikk!
Marju ja Georg saabuvad kell 20.30 ja me alustame ”Richtfest”iga, mida me reedel ikkagi ei tähistanud. Klaas on ette valmistanud ingliskeelse kõne, mille ta loeb ette tellingutelt. Lõpuks mängime Richtfest´i mänge: Katusehaamriga tuleb nael võimalikult väheste löökidega puukännu sisse lüüa. Pärast napsu üllatab Marju meid: vaid kaks oskuslikku haamrilööki ja nael on sügaval puidus!
Seejärel läheme küünis asuvasse kinosaali. Luise ja Petra on ettevalmistanud kardinate avamiseks muusika klarneti ja viiuliga. Siis algab film „Laulev revolutsioon“. See on dokumentaalfilm Eesti ajaloost alates Esimese maailmasõja lõpust ja eriti Nõukogude Liidu lõpust. Atmosfäär on suurepärane ja on täiesti vaimustav, et ühtäkki vaatame filmi selles küünis keset mitte midagi. Vaatamata väikestele tehnilistele raskustele - õhtune külm võtab meie seadmete patareid kiiresti tühjaks - oleme vapustatud ja tahame seda kindlasti uuesti teha.
Pühapäeval on tööriistaruum aga tõesti suletud. See osa meist, kes pole veel soos käinud, läheb sinna, ülejäänud naudivad rahu ja vaikust ning vaba aega Rihulas. Pärastlõunal kutsub Marju meid sauna. Me naudime tõeliselt puhtaks saamist ja kasutame võimalust, et Marjuga laulva revolutsiooni ajast rääkida.
Rahulikust pühapäevast värskendatuna alustame uut nädalat. Esmaspäeval alustame oma puudelt õunte korjamisega, mille Luise viib Marju juurde, et koos õunamahla pressida.
Peamajas jätkavad Anne, Petra ja Lola seinte krohvi maha löömist ja vahelae paneelide eemaldamist. See on töö, mis jätkab ilmselt veel mõnda aega.
Rüdiger, David ja Tobias töötavad õue peal. Lauda ja peamaja vahel lõikab Rüdiger väga suureks kasvanud pärni ja õunapuud. Nüüd näeb see nurgake palju heledam välja ja laudast on võimalik näha peahooneni.
Janne, Stella ja Jo teevad suure sisseostu ja täidavad korraga mitu ostukäru. Kuid 67 cm pikkune kviitung ei ole nii pikk kui oodatud ja ikka veel kaugel eelmisest rekordist (muljetavaldav 86 cm), oleme pettunud! Kuid me oleme siiski rõõmus kohuke üle, mille nad on ostnud.
Ootame huviga, mis juhtub lähipäevadel. Varsti kohtumiseni!